Opoloyeka ndjoka oya tulwa miilonga kOmupresidende Hage Geingob oshowo Ominista yOshikondo shOpolisi Charles Namoloh muNovemba gwomvula ya piti.
Oshiyetwapo shoka osha tulwa miilonga mOshitopolwa shaShana mOmaandaha pethimbo lyoshigongi shaakuthimbinga mopoloyeka ndjoka shoka sha ningilwa mOshakati.
Oshigongi shoka osha totopo okomitiye yi li kohi yaNgoloneya gwOshitopolwa shaShana Clemens Kashuupulwa opo ya longekidhe etulo miilonga lyopambelewa lyopoloyeka ndjoka nokukwashilipaleka kutya opoloyeka ndjoka otayi ka kondjitha nokushunitha pevi iimbuluma moshitopolwa.
Esiku oshowo ehala mpoka tapu ka tulilwa miilonga opoloyeka ndjoka otayi ka tseyitha komasiku gokomeho.
Kashuupulwa okwa popi kutya opoloyeka ndjoka oya nuninwa okukondjitha iimbuluma yoludhi kehe moshilongo nokuninga Namibia ehala lya gamenwa.
Okwa popi kutya opoloyeka ndjoka otayi kwatelwa komeho kEkotampango lyaNamibia nokukwashilipaleka kutya uuthemba waakwashigwana owa gamenwa.
Aakuthimbinga mopoloyeka ndjoka ongaashi opolisi, aakwaita, oCentral Intelligence Agency, Oshikondo shEkondololo lyOodholongo, omalelo goondoolopa ngaashi Oshakati, Ongwediva nOndangwa, Uuministeli wOmatembu, Uuministeli wEyambulepo lyoondoolopa nOmikunda, Uuministeli wElongo, Uuministeli wIilonga nOmalweendo, Oshikondo shUuyuuki, Oshikondo shOmidhingoloko nOmatalelepo, Oshikondo shIikwafabulika nEyambulepo lyOongeshefa dhopetameko, Oshikondo shUundjolowele oshowo aakuthimbinga yalwe ngaashi aanafaalama naayiyambi.
Komanda gwOpolisi yaShana, kOmufala Rauha Amwele okwa popi kutya okomitiye ndjoka ya ulikwa otayi kala hayi gongala kehe oshiwike na otayi ka gandja olopota kOmukomeho gwOpolisi yaNamibia kehe Omaandaha.
Ondungethaneko yo Operation Omake oya tulwa miilonga sha landula sho Omupresidende Geingob a talelepo ehala mpoka pwa dhipagelwa aakiintu yaali mOvenduka omvula ya piti.
Opoloyeka ndjoka oya kwatelamo ewapaleko lyomahala ngoka ge na iihwa ngoka taku fekelwa kopolisi kutya omo hamu holama aalongi yiimbuluma. Oya kwa telamo woo epatololo lyokolupadhi lyopolisi nokutula po omainda gomoondjila, okukalekapo egameno moondjila nokuya moshipala iipotha yaantu taya hingi omanga ya longitha iikolitha.
Elongitho lyiingangamithi oshowo okukala niilwitho yaahena omikanda oyimwe yomiinima tayi kondjitha kopoloyeka ndjoka. Omalelo goondoolopa otaga pulwa ga tule momapandaanda omalamba po ku kwashilipalekwe kutya omapandanda oya za
momilema.
PLACIDO HILUKILWA